Sõidupäevik (ajopäiväkirja) Soomes: mida maksuamet nõuab

Kes vajab sõidupäevikut?

Sõidupäevikut ei nõuta igalt autojuhilt. Seda on vaja siis, kui maksustamine sõltub sellest, kuidas kilomeetrid jagunevad töö- või ärisõitude ja erasõitude vahel. Tavalisemad olukorrad:

• Toiminimi-ettevõtja teeb oma autoga ärisõite. Päevikust selgub, kas auto kuulub ettevõtlusse või eratarbesse ja kui suure lisamahaarvamise ärisõitude eest saab.
• Toiminimi-ettevõtja auto kuulub ettevõttele. Päeviku erasõidukilomeetrite järgi arvutatakse, milline osa autokuludest ei ole mahaarvatav.
• Töötaja teeb töösõite oma autoga. Tema tõend on sõiduaruanne (matkalasku), mille alusel tööandja maksab kilomeetrihüvitist.
• Töötajal on autosoodustus (autoetu). Päevikut on vaja, kui soodustuse väärtus arvutatakse erasõidukilomeetrite järgi või kui soovitakse maksustatavat väärtust vähendada.
• Osaühingu või täis- või usaldusühingu (ay, ky) omanik sõidab ettevõtte asjus oma autoga või kasutab ettevõtte autot. Sõidud tõendatakse sõiduaruandega ja ettevõtte auto erakasutus on autosoodustus.

Sõidupäevikut ei lisata maksudeklaratsioonile. Maksuamet küsib seda vajadusel, nii et see peab olema alles ja korras siis, kui päring tuleb – sageli alles aastaid pärast sõite.

Toiminimi-ettevõtja: 50 % piir otsustab, kuhu auto kuulub

Toiminimi-ettevõtja auto maksustamine sõltub sellest, kas auto kuulub ettevõtlusse või eratarbesse. Auto kuulub ettevõtlusse, kui see on soetatud ettevõtluse jaoks ja üle 50 % kilomeetritest on ärisõidud. Kui ärisõite on 50 % või vähem maksuaasta kilomeetritest, kuulub auto eratarbesse.

Piiri hinnatakse iga maksuaasta kohta eraldi. Kõrgeim halduskohus (KHO 23.1.2012/64) on leidnud, et lisamahaarvamise tingimused otsustatakse konkreetse maksuaasta sõitude põhjal; varasemate või hilisemate aastate erasõitudel ei ole tähtsust. Perioodiks on ettevõtja majandusaasta (tilikausi) ja kui tegevus algab aasta keskel, ei arvestata enne tegevuse algust tehtud sõite. Seepärast soovitab maksuamet pidada sõidupäevikut kohe tegevuse algusest.

Abikaasa auto kuuluvust hinnatakse samamoodi nagu oma autot. Teiste omanduses olevate autode eest – näiteks vanemate, õdede-vendade või elukaaslase, kes ei ole maksustamisel abikaasa – lisamahaarvamist ei saa, maha saab arvata ainult tegelikud kulud. Lisamahaarvamist ei saa ka liisingauto eest, mille omandiõigus ettevõtjale ei lähe, ega tööandjalt autosoodustusena saadud auto eest.

Auto on eratarbes: lisamahaarvamine ärisõitude eest

Kui ettevõtja teeb eratarbesse kuuluva autoga ettevõtlusega seotud sõite, saab ta maksustamisel lisamahaarvamise (lisävähennys). See on kuni töötaja maksuvaba kilomeetrihüvitise suurune: 2026. aastal sõidetud kilomeetrite eest kuni 0,55 €/km (2025. aasta sõitude eest 0,59 €/km). Raamatupidamises juba maha arvatud autokulud vähendavad lisamahaarvamist ja kui tegelikud kulud on ülempiirist suuremad, arvatakse maha ainult tegelikud kulud. Ettevõtlustulu maksustamise seaduse (EVL) § 55 järgi eeldab mahaarvamine sõidupäevikut või muud usaldusväärset tõendit auto kasutamise ja ettevõtlusega seotud sõitude kohta.

Näide: 2026. aastal sõideti autoga kokku 20 000 km, millest ärisõite 6 000 km. Auto on eratarbes ja autokulusid ei ole raamatupidamisse kantud. Lisamahaarvamine on 6 000 × 0,55 € = 3 300 €. Ilma aasta kogukilomeetriteta ei saa võrdlust teha ja lisamahaarvamist ei anta.

Kui ettevõtja autot juhib keegi teine, näiteks ettevõtja töötaja, saab lisamahaarvamise ainult siis, kui ettevõtja ise või koos temaga ettevõtlust tegev abikaasa on sõidul kaasas. Muul juhul arvatakse sõidu kulud maha tegelikus summas.

Auto kuulub ettevõttele: erasõitude osa

Kui auto kuulub ettevõtlusse, arvatakse maha tegelikud, raamatupidamisse kantud autokulud ja amortisatsioon. Erasõitude osa ei ole mahaarvatav: autokulud ja aasta amortisatsioon jagatakse aasta kogukilomeetritega ning korrutatakse päeviku erasõidukilomeetritega. Kui erasõitude kulud on raamatupidamises maha arvatud, lisatakse sama summa deklaratsioonis ettevõtte tuludele.

Näide: autokulud on 6 000 € ja amortisatsioon 2 000 €, kokku 8 000 €. Autoga sõideti 25 000 km, millest erasõite 5 000 km. Kilomeetri hind on 8 000 € / 25 000 km = 0,32 € ja erasõitude osa 5 000 × 0,32 € = 1 600 €. Kui erasõite ei suudeta usaldusväärselt näidata, tuleb nende osa hinnata.

Ettevõtte jaoks soetatud auto ei lahku ettevõtte varast ainult seetõttu, et ärisõitude osa langeb mõnel aastal ajutiselt alla poole: auto kuuluvust ettevõtte netovarasse hinnatakse mitme aasta olude põhjal.

Millised sõidud on ärisõidud?

• Sõidud ettevõtte tegevuspiirkonnas, näiteks kauba toomine laost või käik kliendi juures.
• Sõidud ettevõtte alaliste tegevuskohtade vahel.
• Ajutised sõidud väljapoole ettevõtte tavapärast tegevuspiirkonda.
• Erasõit on seevastu sõit kodust oma ettevõtte tegevuskohta ja tagasi. Kui alalisi tegevuskohti on mitu, on erasõit sõit kodust esimesse kodust väljaspool asuvasse tegevuskohta ning päeva lõpus tegevuskohast koju. Kodu ja töökoha vahelised sõidud arvatakse maha isiku enda maksustamisel sõidukuludena.

Mida kirjutada ettevõtja sõidupäevikusse?

Maksuameti järgi peab päevikust nähtuma autoga maksuaasta jooksul sõidetud kogukilomeetrid. Iga ettevõtlusega seotud sõidu kohta märgitakse:

• sõidu algus- ja lõpuaeg
• sõidu algus- ja lõppkoht ning vajadusel marsruut
• sõidu pikkus
• sõidu eesmärk
• odomeetri näit sõidu alguses ja lõpus
• auto kasutaja.

Aasta kogukilomeetreid on kõige lihtsam tõendada odomeetri näitudega aasta (või majandusaasta) esimesel ja viimasel päeval. Üks kanne võib välja näha näiteks nii: 12.3.2026 kell 8.10–11.40, tegevuskoht Vantaa – klient Espoos – tegevuskoht Vantaa, 46 km, odomeeter 48 210 → 48 256, seadme paigaldus kliendile, juht ettevõtja.

Kui samade sõitude eest taotletakse ka ajutise töösõidu lisamahaarvamist päevaraha alusel, peavad tõendist päevade kaupa nähtuma sihtkohad, kaugused ja kestus ning see tuleb koostada tegelike kellaaegade järgi. Päevarahade summad ja tingimused leiad meie juhendist „Kilomeetrihüvitis, päevaraha ja toiduhüvitis Soomes 2026“.

Maksuameti juhendi näites taotles ettevõtja päevarahal põhinevat lisamahaarvamist (suurenenud elamiskulud töösõitudel) 238 päeva eest, kokku 12 614 € (238 × 53 € 2025. aasta täispäevaraha järgi). Päevikus olid ainult kuude kogukilomeetrid, enamiku sõitude kohta vaid linna või piirkonna nimi ega ühegi sõidu algus- ja lõpuaega, mistõttu sõitude kestust ei saanud tõendada. Mahaarvamine kiideti heaks ainult 88 päeva eest, mille sihtkohad ja marsruudid olid täpsemalt kirjas ja mille järgi sõidud kestsid üle kuue tunni: 88 × 24 € = 2 112 € osalise päevaraha järgi. 150 päeva osas nõue lükati tagasi ja määrati maksutõus (veronkorotus).

Töötaja oma autoga: tõendiks on sõiduaruanne

Kui töötaja teeb töösõidu oma autoga, võib tööandja maksta maksuvaba kilomeetrihüvitist – 2026. aastal kuni 0,55 €/km. Töötaja tõend ei ole eraldi sõidupäevik, vaid sõiduaruanne (matkalasku), mille ta esitab tööandjale. Aruandest peavad selguma:

• sõidu eesmärk ja sihtkoht (aadress)
• vajadusel marsruut
• sõiduviis ehk sõiduk
• sõidu alguse ja lõpu kuupäevad ja kellaajad
• välissõitude puhul riik või piirkond, kus sõiduööpäev lõppes
• kilomeetrihüvitise puhul lisaks sõidetud kilomeetrid ja ühikuhind.

Aruande võib koostada ka elektroonilises rakenduses, kui selles on nõutud andmed. Paljud peavad siiski oma sõidupäevikut, millest on aruannet lihtne koostada. Kui töötajal on täielik autosoodustus (vapaa autoetu), ei saa selle autoga tehtud töösõitude eest maksta maksuvaba kilomeetrihüvitist. Kasutussoodustusega (käyttöetu) auto juhile, kes maksab ise kütuse eest, võib kütusekulu hüvitada maksuvabalt kuni 0,11 €/km. Kõrgendused, päevarahad ja Tulorekisterisse deklareerimise oleme lahti kirjutanud kilomeetrihüvitise juhendis.

Autosoodustus: erasõidud ja sõidupäevik

Autosoodustus (autoetu) tekib, kui töötaja või tema pere kasutab tööandja sõidu- või pakiautot erasõitudeks. Erasõit on ka sõit kodu ja töökoha vahel. Täieliku autosoodustuse (vapaa autoetu) puhul maksab tööandja kõik auto kulud, kasutussoodustuse (käyttöetu) puhul maksab töötaja ise vähemalt kütuse või laadimise.

Autosoodustuse kuuväärtus on arvutatud eeldusel, et erasõite on 1 500 km kuus ehk 18 000 km aastas. Sõidupäevik mõjutab väärtust nii:

• Kilomeetripõhine väärtus: kui kasutuskulud arvutatakse erasõidukilomeetrite järgi, tuleb erasõitude kohta pidada sõidupäevikut. Valitud viisi tuleb järgida järjekindlalt ja kuuväärtus ei piira siis soodustuse suurust.
• Väärtuse vähendamine: kui päeviku järgi jääb erasõite alla 18 000 km aastas, võib töötaja eeltäidetud deklaratsioonis nõuda autosoodustuse väärtuse vähendamist.
• Palju töösõite: kui töösõite on kalendriaastas üle 30 000 km, on soodustuse baasväärtus 80 % tavapärasest. Piir on range ja sõidupäevik tuleb aasta lõpus üle kontrollida.
• Väärtuse suurendamine: kui erasõite on üle 18 000 km kalendriaastas või üle 1 500 km soodustuse kasutuskuu kohta, tuleb maksustatavat väärtust suurendada.
• Mitu kasutajat: kui sama autot kasutavad mitu töötajat, eeldab soodustuse jagamine kilomeetrite järgi alati sõidupäevikut või muud usaldusväärset tõendit.

Autosoodustuse sõidupäevik võib olla käsitsi peetud või elektrooniline. Sellest peavad nähtuma iga päeva kilomeetrid jaotatuna töö- ja erasõitudeks. Töösõitude kohta märgitakse lisaks algus- ja lõpuaeg, algus- ja lõppkoht (vajadusel marsruut), odomeetri näidud ja sõidu pikkus, eesmärk ja auto kasutaja. Erasõitude kohta piisab kilomeetritest. Töötaja hoiab päevikut ise ja esitab selle maksuametile ainult nõudmisel.

Osaühing ja isikuühingud

Lisamahaarvamine on ainult füüsilisest isikust ettevõtja (liikkeen- tai ammatinharjoittaja) ja põllumajandustootja mahaarvamine; seda võib saada ka abikaasa, kes tegeleb ettevõtlusega koos ettevõtjaga. Seda ei kohaldata tulumaksuseaduse (TVL) järgi maksustatavale tegevusele, näiteks vabakutselistele ja töötajatele, ega osaühingu (osakeyhtiö) osanikele ja täis- ja usaldusühingu (ay, ky) osanikele. Ettevõtte omanikul on tavaliselt kaks olukorda:

• Omanik sõidab ettevõtte asjus oma autoga. Ettevõte võib maksta talle maksuvaba kilomeetrihüvitist ka siis, kui ta palka ei võta, kui maksuameti otsuse tingimused on täidetud ja sõitude kohta koostatakse sõiduaruanne ettevõtte raamatupidamisse.
• Omanik kasutab ettevõtte autot ka erasõitudeks, sh kodu ja töökoha vahel. Sellest tekib autosoodustus. See hinnatakse erisoodustuste otsuse järgi, kui soodustus on raamatupidamises käsitletud palgana ja deklareeritud Tulorekisterisse; ebatavalisi või põhjendamatuid soodustusi võidakse maksustada varjatud dividendina.

Ettevõtte auto puhul on sõidupäevik see materjal, millega omanik tõendab oma erasõitude mahtu, kui ta soovib soodustuse väärtust kilomeetrite järgi või nõuab väärtuse vähendamist.

Kas elektrooniline sõidupäevik või GPS-rakendus sobib?

Sobib, kui sellest nähtuvad samad andmed kui paberpäevikust. Maksuameti erisoodustuste juhendi järgi võib sõidupäevik olla käsitsi peetud või elektrooniline ning tööandja võib paigaldada soodustusautosse sõidupäevikut asendava GPS-põhise sõiduandmete jälgimisteenuse. Ka sõiduaruande võib koostada rakenduses. Ettevõtja lisamahaarvamise puhul seadus vormi ette ei kirjuta, vaid nõuab sõidupäevikut või muud usaldusväärset tõendit.

Rakendust valides tasub kontrollida kolme asja:

• GPS salvestab aja, kohad ja kilomeetrid, kuid mitte sõidu eesmärki. Eesmärk ja juht tuleb lisada igale ärisõidule.
• Nähtavad peavad olema kogu aasta kilomeetrid, ka erasõidud – ainult ärisõitudest ei piisa.
• Andmeid peab saama välja trükkida või failina eksportida. Soome raamatupidamisseaduse järgi peab raamatupidamismaterjali saama vaadata ja vajadusel selgel kujul välja trükkida ning selle sisu ei tohi pärast majandusaasta aruande koostamist muuta. Salvesta aasta sõidud hiljemalt aasta sulgemisel, et andmed rakendust vahetades kaduma ei läheks.

Büroo klientidele saab Vaavo rakenduses kasutusele võtta ka elektroonilise sõidupäeviku.

Mis saab, kui sõidupäevikut ei ole peetud?

Päeviku puudumine ei võta mahaarvamist automaatselt ära, kuid siis peab ettevõtja sõidud muul viisil tõendama. Maksuameti juhendi järgi:

• Lisamahaarvamist saab ilma päevikuta ainult siis, kui ärisõitude kilomeetrid saab muul viisil usaldusväärselt kindlaks teha. Regulaarselt korduvate sõitude kohta, näiteks kord nädalas samasse kohta, märgitakse sõidu pikkus ja mitu korda aastas see tehakse.
• Auto aasta kogukilomeetrid tuleb alati kindlaks teha. Kui neid ei tehta, ei saa kontrollida, et auto kuulub eratarbesse, ja lisamahaarvamist ei anta.
• Siis arvatakse esmajoones maha ärisõitude tegelikud kulud, näiteks kütusetšekkide alusel. Kui ka neid ei saa kindlaks teha, arvutatakse mahaarvamine kodu ja töökoha vaheliste sõitude kilomeetrimääraga (2025. maksuaasta eest auto puhul 0,27 €/km), mis on kilomeetrihüvitisest märgatavalt väiksem. Tingimus on, et kulud on tõesti tekkinud.
• Kui ettevõttele kuuluva auto erasõite ei suudeta usaldusväärselt näidata, hinnatakse nende osa.
• Kui ärisõitude kohta ei ole üldse usaldusväärset tõendit, ei arvata eraauto kulusid ettevõtlustulust üldse maha.

Autosoodustuse puhul kasutatakse kuuväärtust, kui erasõite ei tõendata sõidupäeviku või muu usaldusväärse tõendiga, näiteks auto kogukilomeetritega. Puudulik tõend võib kaasa tuua ka maksutõusu (veronkorotus). Maksumenetluse seaduse järgi on see üldjuhul 2 % lisatud tulust, kuid vähemalt 3 % ja kõige rohkem 10 %, kui rikkumine on korduv või näitab ilmset hoolimatust maksukohustuste suhtes. Füüsilisele isikule määratav maksutõus on vähemalt 75 €. Seda ei määrata, kui rikkumine on väheoluline või sellel on mõjuv põhjus.

Kui kaua sõidupäevikut säilitada?

• Toiminimi-ettevõtja: äri- või kutsetegevusega tegelev füüsiline isik on raamatupidamiskohustuslane. Soome raamatupidamisseaduse järgi säilitatakse algdokumente ja muud raamatupidamismaterjali vähemalt kuus aastat selle aasta lõpust, mil majandusaasta lõppes, ning raamatupidamisregistreid ja majandusaasta aruannet vähemalt 10 aastat majandusaasta lõpust. Sõidupäevik on autokulude ja lisamahaarvamise alus, seega tasub seda hoida raamatupidamismaterjali juures vähemalt sama kaua kui algdokumente.
• Töötaja: deklaratsiooniga seotud tšekke ja dokumente säilitatakse 3 aastat maksuaasta lõpust, mõnel erandjuhul kauem. Maksuameti järgi tuleb sõidupäevik, kui see on olemas, alles hoida, kuigi kodu ja töökoha vaheliste sõidukulude dokumente muidu hoidma ei pea. Andmeid võib säilitada ka elektrooniliselt.
• Tööandja: sõiduaruanded koos lisadega on hüvitiste kirjendamise algdokumendid, seega kehtivad neile raamatupidamisseaduse säilitustähtajad.

Välismaal registreeritud tööauto

Eraldi sõidupäeviku kohustus on autode maksustamises (autovero). Soome automaksuseaduse § 39 järgi võib Soomes alaliselt elav isik, kelle tööandjal on püsiv tegevuskoht (kiinteä toimipaikka) välismaal, kasutada Soomes maksuvabalt välismaal alaliselt registreeritud sõidukit, mis on tööandja omandis või valduses. Sama kehtib Soomes alaliselt elava kutsetegevusega tegeleva isiku (ammatinharjoittaja) kohta, kes on asunud tegutsema välismaal või osutab teenuseid välismaal, tema enda välismaal registreeritud sõiduki puhul. Lisaks peab sõidukit igal 12-kuisel perioodil kasutama päevade järgi vähem Soomes kui välismaal; kui sõidukit kasutatakse samal päeval nii Soomes kui ka välismaal, loetakse päev välismaal kasutatuks. Sellise kasutuse kohta peavad kasutaja ja tema pereliikmed pidama paber- või elektroonilist sõidupäevikut. Sinna märgitakse päeva või sõidu kaupa kasutuspäev või sõidu algus- ja lõpuaeg, kilomeetrid või odomeetri näidud, kasutusriik ja kasutaja ning kasutuspäevad Soomes ja välismaal 12-kuise vaatlusperioodi jooksul. Päevikut hoitakse nii, et algandmed oleksid kontrollitavad, ja esitatakse maksuametile nõudmisel. Otsustav on tööandja püsiv tegevuskoht välismaal, mitte numbrimärk: näiteks Eestis registreeritud autot ei saa selle reegli alusel Soomes maksuvabalt kasutada, kui selle omanik või valdaja on Soome ettevõte, kellel ei ole püsivat tegevuskohta välismaal. Selgita tingimused enne, kui hakkad autoga Soomes sõitma.

Levinumad vead

• Sõidupäevikut hakatakse pidama alles siis, kui maksuamet tõendit küsib. Tagantjärele koostatud nimekirjast puuduvad tavaliselt kellaajad ja odomeetri näidud ning selle usaldusväärsust on raske tõendada.
• Aasta kogukilomeetrid puuduvad. Ainult ärisõitudest ei piisa: ilma kogukilomeetriteta lisamahaarvamist ei anta.
• Kuude kogusummad ja üldsõnalised sihtkohad, nagu „Turku“ või „kliendikülastused“, ilma sõitude algus- ja lõpuajata. Selline päevik ei tõenda töösõitude kestust, seega päevarahal põhinevat lisamahaarvamist ei saa anda. Maksuameti näites lükati nõue 150 päeva osas tagasi ja määrati maksutõus.
• Sõit kodust oma tegevuskohta märgitakse ärisõiduks. See on erasõit.
• Lisamahaarvamist taotletakse vanemate, sugulase või liisingufirma auto eest. Selle eest saab maha arvata ainult tegelikud kulud.
• Samad autokulud arvatakse maha kaks korda: raamatupidamises ja täies ulatuses lisamahaarvamisena. Raamatupidamises maha arvatud kulud vähendavad lisamahaarvamist.
• GPS-rakenduse toorandmed ilma sõidu eesmärgi ja juhita.
• Osaühingu omanik taotleb lisamahaarvamist. Tema sõidud hüvitatakse sõiduaruande alusel ja ettevõtte auto erakasutus on autosoodustus.

Abi autokulude ja sõidupäevikuga

Peame toiminimi-ettevõtjate ja osaühingute raamatupidamist, palgaarvestust ja maksudeklaratsioone. Kontrollime, kas auto kuulub ettevõttele või eratarbesse, arvutame päeviku põhjal lisamahaarvamise või erasõitude osa ning käsitleme palgaarvestuses autosoodustusi ja sõiduaruandeid. Teenindame soome ja vene keeles – võta ühendust ja vaatame sinu ettevõtte autoküsimused üle.

Ametlikud allikad

• Maksuamet: ettevõtja autokulud ja sõidupäevik (inglise keeles)
• Maksuamet: põhjalik juhend ettevõtja sõidukulude mahaarvamise kohta (soome keeles)
• Maksuamet: ettevõtja deklaratsiooni täitmise juhend (soome keeles)
• Maksuamet: tööandja soodustused ja autosoodustus (inglise keeles)
• Maksuamet: põhjalik juhend erisoodustuste kohta (soome keeles)
• Maksuamet: põhjalik juhend töösõidukulude hüvitamise ja sõiduaruande kohta (soome keeles)
• Maksuamet: tšekid ja dokumendid – säilitamise aeg (inglise keeles)
• Maksuamet: otsus automaksu sõidupäeviku kohta (soome keeles)
• Finlex: ettevõtlustulu maksustamise seadus, § 55 (soome keeles)
• Finlex: raamatupidamisseadus, 2. ptk § 10 (soome keeles)
• Finlex: maksumenetluse seadus (soome keeles)