Ühingu (ry) raamatupidamine Soomes: mida seadus nõuab (2026)

Kes vastutab ühingu raamatupidamise eest?

Raamatupidamisseaduse (kirjanpitolaki) järgi on ühing raamatupidamiskohustuslane ning ühinguseaduse (yhdistyslaki) järgi koostatakse tema aastaaruanne raamatupidamisseaduse kohaselt. Juhatus peab hoolitsema selle eest, et raamatupidamine vastaks seadusele ja rahaasjad oleksid usaldusväärselt korraldatud. Seadus ei nõua raamatupidamisbürood: raamatupidamist võib pidada ka ühingu enda laekur (rahastonhoitaja). Vastutus on aga alati juhatusel.

Väike ühing: lihtsustatud arvestus

Kui ühingu toetused ja muud tulud kokku olid nii lõppenud kui ka sellele eelnenud majandusaastal (tilikausi) kuni 30 000 € ja ühing ei tegele äritegevusega, võib ta pidada lihtsustatud arvestust (kevennetty tilinpito) ega pea koostama raamatupidamisseaduse kohast aastaaruannet. Lihtsustatud arvestus nähakse ette põhikirjas või otsustab selle üldkoosolek põhikirja muutmata sama häälteenamuse ja kokkukutsumise korraga, mida nõuab põhikirja muutmine. Vähem kui kaks aastat tagasi registreeritud ühingu puhul loetakse, et piir ei ületu, kui ei ole ilmne, et see ületatakse.

• Tulud, kulud, vara ja kohustused hoitakse lahus ning tehingud kirjendatakse kassapõhiselt, kronoloogilises järjekorras ja põhjendamatu viivituseta.
• Vara ja kohustuste kohta peetakse pidevalt ajakohast nimekirja ning arvestusest peab saama võimalike maksukohustuste täitmiseks vajalikud andmed.
• Arved, kviitungid ja muud dokumendid säilitatakse kuus aastat pärast selle kalendriaasta lõppu, mida need puudutavad.
• Liikmel on nõudmisel õigus tutvuda arvestusega üks kord iga lõppenud kalendrikuu kohta. Kui põhikiri seda õigust piirab, koostatakse tegevuse kohta aastakokkuvõte (vuosilaskelma), mis esitatakse liikmetele kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.

Raamatupidamise aastaaruanne nelja kuu jooksul

Teised ühingud koostavad iga majandusaasta kohta raamatupidamisseaduse kohase raamatupidamise aastaaruande (tilinpäätös): bilansi (tase), kasumiaruande (tuloslaskelma) ja lisad (liitetiedot). Aruanne tuleb koostada nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu.

Aastaaruande või aastakokkuvõtte kinnitab ning juhatuse vastutusest vabastamise (vastuuvapaus) üle otsustab ühingu üldkoosolek. Aruannet ei pea registreerimiseks esitama Soome patendi- ja registriametile (PRH), välja arvatud juhul, kui ühing on väikeettevõttest (pienyritys) suurem.

Revident või audiitor?

Audiitorit (tilintarkastaja) ei pea valima, kui nii lõppenud kui ka sellele eelnenud majandusaastal oli täidetud kõige rohkem üks järgmistest tingimustest: bilansimaht üle 100 000 €, käive või sellele vastav tulu üle 200 000 €, keskmiselt üle kolme töötaja. Põhikiri võib siiski audiitorkontrolli ette näha. Kui ühingul audiitorit ei ole, peab tal olema revident (toiminnantarkastaja).

• Revident peab olema füüsiline isik, kellel on ühingu tegevust arvestades piisavad teadmised majandus- ja õigusküsimustest.
• Revident peab kontrolli tehes olema sõltumatu.
• Kui valitakse ainult üks revident, tuleb valida ka tema asendaja (varatoiminnantarkastaja).
• Revident kontrollib ühingu majandust ja juhtimist ühingu tegevuse nõutavas ulatuses ning esitab kirjaliku revisjoniaruande (toiminnantarkastuskertomus) koosolekule, mis otsustab aastaaruande üle.

Üldkasuliku ühingu tulumaks

Üldkasulik ühing (yleishyödyllinen yhdistys) maksab tulumaksu ainult ettevõtlustulult (elinkeinotulo) ning kinnisvaratulult juhul, kui kinnisvara on kasutatud muuks kui üldiseks või üldkasulikuks otstarbeks. Ühing, mis ei ole üldkasulik, maksab tulumaksu kogu oma tulult. Ettevõtlustulu maksumäär on 20%.

Maksuvabad on näiteks liikmemaksud, annetused ja üldkasulikuks tegevuseks saadud toetused. Ka ühingu enda ürituste – näiteks loteriide, laatade ja spordivõistluste – tulu on põhimõtteliselt maksuvaba, kui see saadakse üldkasuliku tegevuse rahastamiseks ja tegevusel ei ole ettevõtluse tunnuseid. Kui ühing aga näiteks korraldab korduvalt toitlustust teiste üritustel, on see tavaliselt ettevõtlus.

Raamatupidamise jaoks kõige tähtsam: üldkasuliku tegevuse, vahendite kogumise (varainhankinta), ettevõtluse ja kinnisvara tulud ja kulud tuleb eristada nii raamatupidamises kui ka tuludeklaratsioonis. Kui seda tehakse dokumendi kaupa kogu aasta jooksul, valmivad aastaaruanne ja deklaratsioon ilma tagantjärele selgitamiseta.

Millal peab ühing tuludeklaratsiooni esitama?

Tuludeklaratsioon (vorm 6C) esitatakse OmaVero keskkonnas 4 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, kui ühing:

• sai maksuaastal maksustatavat tulu
• müüs või ostis majandusaasta jooksul kinnisvara
• sai positiivse otsuse maksusoodustuse (veronhuojennus) kohta
• on üldkasulik ning tema tegevus või vahendite kogumine on eelmise maksuaastaga võrreldes oluliselt muutunud.

Lisaks tuleb deklaratsioon alati esitada, kui Soome maksuamet (Vero) seda nõuab. Deklaratsioonile tuleb alati lisada tegevusaruanne (toimintakertomus) või muu vabas vormis selgitus ühingu tegevuse kohta.

Käibemaks ühingus

Üldkasulik ühing on käibemaksukohustuslane ainult ettevõtlusena tehtud müügilt. Väikesemahuline tegevus jääb käibemaksust välja: kui ettevõtluse käive on nii jooksval kui ka eelmisel kalendriaastal kuni 20 000 €, ei pea ühing end müügi tõttu käibemaksukohustuslaseks registreerima. Piiri arvestamisel võetakse arvesse ainult müük, mida tulumaksustamises loetakse ettevõtluseks. Kui piir ületatakse aasta jooksul, tuleb käibemaksu tasuda alates ületamise hetkest. Välismaalt ostetud kaupadelt ja teenustelt võib ühing aga ostjana olla kohustatud maksma käibemaksu Soome.

Kui ühing maksab palka, tasusid või hüvitisi

Ühingu makstud palgad, tasud ja hüvitised – näiteks koosolekutasud ja juhatuse liikmete tasud – teatatakse tuluregistrisse (Tulorekisteri) palgaandmete teatisega (palkkatietoilmoitus) ühingu registrikoodiga (Y-tunnus), üldjuhul 5 päeva jooksul pärast maksepäeva. Kuni 200-euroseid ühekordseid väljamakseid teatatakse kord kuus, hiljemalt järgmise kalendrikuu 5. kuupäeval. Kui ühing on maksnud palka, esitab ta selle kuu kohta ka tööandja eraldi teatise (työnantajan erillisilmoitus). Töötasu (työkorvaus) teatatakse ainult siis, kui saaja ei ole ettemaksuregistris (ennakkoperintärekisteri). Maksustatavatelt väljamaksetelt täidab ühing maksja kohustused, näiteks peab kinni tulumaksu (ennakonpidätys).

Vabatahtlikule, kes tegutseb üldkasuliku ühingu ülesandel ega saa selle töö eest palka ega tasu, võib maksuvabalt maksta:

• päevaraha kuni 20 päeva eest kalendriaastas
• majutushüvitist
• ühistranspordi sõidukulusid kviitungite alusel ilma summapiiranguta
• kilomeetrihüvitisi kuni 3 000 € kalendriaastas.

Sõitude kohta tuleb alati koostada sõidukulude aruanne (matkalasku); muus osas on maksuvabastuse tingimused samad mis töötajal. Päevarahad ja kilomeetrihüvitised teatatakse tuluregistrisse hiljemalt maksekuule järgneva kuu 5. kuupäeval, kuigi need on maksuvabad; vedaja dokumendi (näiteks rongipileti) alusel makstud hüvitisi ei teatata. Kui liige ostab midagi ühingu nimel ja ühing hüvitab kulu kviitungi alusel, ei ole hüvitis maksustatav ega teatata seda tuluregistrisse.

Abi ühingu raamatupidamisega

Peame ühingute raamatupidamist või lihtsustatud arvestust nii, et eri tegevused on kogu aasta eristatud. Koostame aastaaruande või aastakokkuvõtte koosoleku jaoks ning vajaduse korral tuludeklaratsiooni ja tuluregistri teatised. Meie raamatupidajad teenindavad soome või vene keeles.

Ametlikud allikad

• Finlex: ühinguseadus – yhdistyslaki (soome keeles)
• Finlex: raamatupidamisseadus – kirjanpitolaki (soome keeles)
• Finlex: auditeerimisseadus – tilintarkastuslaki (soome keeles)
• Vero: üldkasulike organisatsioonide tulumaks (inglise keeles)
• Vero: ühingu tuludeklaratsioon (soome keeles)
• Vero: üldkasulike organisatsioonide käibemaks (soome keeles)
• Vero: vabatahtlikele makstavad hüvitised (soome keeles)
• Tuluregister: ühingud (inglise keeles)
• Tuluregister: teatamise tähtajad (inglise keeles)